Elektriline hambahari on üks lihtsamaid viise, kuidas tõsta igapäevase suuhügieeni kvaliteeti – eriti siis, kui harjamistehnika kipub olema ebaühtlane, surve liiga tugev või kaks minutit tundub alati “liiga pikk”. Siit leiad põhjaliku ülevaate elektriliste hambaharjade tüüpidest, olulistest funktsioonidest, kasutusvigadest ning sellest, kellele sobib sonic-tehnoloogia ja kellele pöörlev-võnkuv harjapea.
Elektriline hambahari on mootoriga hambahari, mille harjapea teeb ise puhastavaid liigutusi – kas võnkumist, pöörlemist või kõrgsageduslikku vibratsiooni. Selle mõte ei ole “asendada” sind, vaid eemaldada hambakattu ühtlasemalt ja väiksema vaevaga. Praktikas tähendab see, et harjamise kvaliteet muutub vähem sõltuvaks sellest, kas sul on parajasti kiire, kas käsi väsib või kas harjad liiga tugevalt.
Paljud inimesed harjavad käsihambaharjaga kas liiga lühidalt, liiga tugevasti või liiga “nühkides”. Elektrilise hambaharja pluss on rütm ja järjepidevus: taimer aitab hoida kestust, surveandur hoiatab liigse jõu eest, ning harjapea liikumine teeb suure osa mehaanilisest tööst ära. Tulemuseks on sageli puhtam hambapind ning rahulikumad igemed – eeldusel, et harja kasutatakse õigesti.
“Parim elektriline hambahari” sõltub enamasti sinu igemetest, harjamise harjumustest ja sellest, mida sa hindad: kas maksimaalset katu eemaldust, õrnust, vaikust, aku kestust või otsikute valikut. Enamik turu mudeleid jaguneb laias laastus kahte põhitüüpi: pöörlev-võnkuv ja sonic.
Pöörlev-võnkuvad harjad kasutavad tavaliselt väikest ümmargust harjapead, mis pöörleb ning võngub lühikese amplituudiga. Tugev külg on mehhaaniline puhastus: harjapea “töötleb” üht hammast korraga ja võib eriti hästi sobida inimestele, kellel on kalduvus kiiresti hambakattu koguda või kes tahavad võimalikult “tuntavat” puhastustunnet.
Sonic-harjad vibreerivad kõrgel sagedusel ning lisaks harjaste kontaktile tekib suus ka vedeliku liikumine, mis aitab loputada ja liigutada pastat soppidesse. Tüüpiliselt on sonic-harja pea piklik (rohkem käsihambaharja sarnane), mistõttu on üleminek paljudele mugavam. Sonic sobib sageli hästi inimestele, kes tahavad õrnust, vaiksemat tööd ja head igeme tunnet.
Kui sa ei tea, kumba valida: vali mudel, millel on taimer, surveandur (või vähemalt survehoiatuse loogika) ja pehme otsik. Tundlike igemete puhul alusta “tundlik” režiimist ning lase igemetel 1–2 nädalat kohaneda.
| Omadus | Sonic | Pöörlev-võnkuv |
|---|---|---|
| Puhastus | Pehmem, laiem kontakt | Intensiivsem, “hammas-haaval” |
| Sobivus tundlikele igemetele | Väga hea (õige otsik + režiim) | Hea, kui surveandur ja pehme otsik |
| Harjamise tehnika | Hoia paigal, libista aeglaselt | Liigu hammas haaval, ära “nühki” |
| Harjapea kuju | Piklik | Ümar |
Turundusmaterjalides räägitakse kümnetest režiimidest, äpidest, tehisintellektist ja “nutikast harjamisest”. Tegelikkuses annavad suurima efekti mõned väga lihtsad asjad. Kui alustad nullist ja tahad head hinna-kvaliteedi suhet, vaata esmalt allolevat nimekirja.
Kõige levinum viga on liiga lühike harjamine. Taimer aitab tekitada harjumuse ning kvadrandi märguanne (iga 30 sekundi järel) jaotab tähelepanu: parem, kui kõik piirkonnad saavad sama palju aega. Kui sa harjad alati “ees” rohkem kui “taga”, siis just taimer on see, mis lõpuks tasakaalu toob.
Liigne surve ei tee puhastust paremaks. Pigem ärritab igemeid ja võib pikemas perspektiivis kiirendada igemetaandumist. Surveandur ei ole “kõige uhkem” funktsioon, aga on üks kasulikumaid – eriti siis, kui sul on olnud veritsevaid igemeid, tundlikkust või kalduvus “nühkida”.
Paljudel inimestel ei ole vaja 8 režiimi. Kaks head režiimi katavad enamiku vajadusest: tavaline puhastus igapäevaseks kasutuseks ja tundlik perioodideks, kui igemed on ärritunud või pärast hambaravi. Valgendus- või poleerimisrežiimid võivad olla mõistlikud, kuid need ei asenda hügieeni ega sobiva pastaga rutiini.
Kui harja peab laadima iga 2–3 päeva tagant, kipub see “lauale” jääma. Paljudele sobib paremini hari, mille aku kestab vähemalt 2 nädalat või veelgi kauem. USB-laadimine on mugav reisil, ent kodus on peamine, et laadija oleks lihtne ning harja oleks mugav tagasi panna.
Elektriline hambahari on pikaajaline ost. Otsikuid tuleb vahetada regulaarselt ning just otsikute valik määrab, kui hästi sa saad rutiini kohandada (tundlik, ortodontiline, igemejoon jne). Enne harja valimist mõtle: kas otsikuid on lihtne Eestis osta ja kas hind on mõistlik. Eestis enim saadaval otsikud on: Oral-B, Philips Sonicare ja Oclean hambaharjadele.
“Nutikad äpid” võivad motiveerida, kuid ei ole vajalikud. Kui sul on tugev enesedistsipliin, taimer ja surveandur annavad tavaliselt 80% võidust. Äpp annab lisaks pigem mugavust ja statistikat.
Elektrilise hambaharja suurim viga on kasutada seda nagu käsihambaharja. Kui sa teed kiiret edasi-tagasi nühkimist, siis sa vähendad seadme eelist ja võid ärritada igemeäärt. Õige tehnika on lihtne: lase harjal töötada ja sina juhid ainult asendit.
• Liiga tugev surve (igemed ärrituvad).
• Liiga kiire liigutamine (puhastusaeg ei jõua ühele hambale).
• Harjapea liiga vana (harjased ei tööta).
• Hambavahede unustamine (katt jääb vahele).
• Harjamise ajal “pasta loputamine” liiga vara (fluoriid ei jõua mõjuda).
Hea nipp on pärast harjamist suu mitte liiga agressiivselt veega loputada. Kui loputad kogu fluoriidi kohe maha, väheneb remineraliseeriv efekt. Paljudele sobib, kui sülitatakse liigne vaht välja ja loputatakse kergelt (või üldse mitte), sõltuvalt hambapasta juhistest ja isiklikust mugavusest.
Harjapea on elektrilise hambaharja “tööriist”. Kui harjased on kulunud, siis seade võib küll vibreerida ja pöörleda, kuid puhastusvõime langeb märgatavalt. Üldine rusikareegel on vahetus iga 3 kuu järel, kuid reaalsuses loeb kulumine: kui harjased on laiali, on aeg varem.
Otsiku valik sõltub sinu eesmärgist: tundlik otsik igemeärrituse või hamba-kaela tundlikkuse korral, igemejoone otsik kui probleemiks on veritsus ja põletik, ortodontiline otsik breketite ümbruse paremaks puhastamiseks. Kui sa oled algaja, on kõige turvalisem alustada pehme või tundliku otsikuga ning tõsta intensiivsust alles siis, kui igemed on rahulikud.
Pärast kasutust loputa harjapea korralikult, raputa liigne vesi välja ja hoia harja nii, et see saaks kuivada. Suletud topsis “märja” otsiku hoidmine soodustab ebameeldivat lõhna ja mikroobide paljunemist. Kui peres on mitu elektrilist hambaharja, märgista otsikud (paljudel on värvirõngad) ja ära jaga otsikuid omavahel.
Lastele võib elektriline hambahari olla suurepärane motivatsioonivahend, sest see muudab harjamise mängulisemaks ja aitab hoida aega. Samas peab valik olema vanusele sobiv: liiga tugev vibratsioon või vale suurusega otsik võib tekitada ebamugavust. Laste harjadel on tavaliselt väiksem pea, pehmemad harjased ja lihtsamad režiimid.
Kui laps harjab ise, on vanema roll kontrollida, et harjamine kataks ka tagumised hambad ja igemejoone. Paljud lapsed harjavad “keskele” ja jätavad purihambad tahaplaanile. Taimer ja kvadrandi märguanne aitavad, aga päris alguses on kasu sellest, kui vanem teeb lõpus kiire “üle”.
Kui laps kardab vibratsiooni või heli, alusta lühikeste “harjutus-tsüklitega”: 10–15 sekundit, kiitus, siis järgmine piirkond. Harjumus tekib kiiresti, kui kogemus ei ole ebameeldiv.
Erivajadused ei tähenda, et elektriline hambahari ei sobi – sageli just vastupidi. Küsimus on režiimis, otsikus ja tehnikas.
Veritsus on tihti põletiku märk, mitte “liiga õrna harjamise” tagajärg. Õige lähenemine on õrn, kuid järjepidev puhastus igemejoone lähedalt. Kasuta tundlikku režiimi, pehmet otsikut ning ära suru. Kui veritsus ei taandu paari nädala jooksul, tasub teha professionaalne puhastus ja kontroll.
Breketid koguvad kattu ja toidujääke. Elektriline hambahari aitab, kuid tavaliselt on vaja lisaks vaheharju ja/või ortodontilist otsikut, et traadi ümbrus puhtaks saada. Liigu hammas-haaval ja pühenda rohkem aega piirkondadele, kuhu jäägid kogunevad.
Implantaadi ümbrus vajab õrna, kuid põhjalikku puhastust. Siin on võtmesõnaks pehme otsik ja surve kontroll. Ka proteeside puhul võib elektriline harjamine aidata, kuid kasuta tootja soovitatud otsikut ja puhastustehnikat.
Enamasti küll. Kui sul on hiljutine igemeoperatsioon, tugev valu või eriline seisund, küsi nõu hambaarstilt. Enamiku jaoks on võti õige otsik, õige režiim ja õrn tehnika.
Mitte alati. Põhiline puhastusvõime tuleb tehnoloogiast (sonic või pöörlev) ja otsikust. Kallimad mudelid lisavad mugavusfunktsioone (parem surveandur, parem aku, rohkem režiime). Kui harjad õigesti, võib ka keskklassi mudel anda väga hea tulemuse.
Rusikareegel on iga 3 kuu järel. Kui harjased on laiali või värvinäidik (kui olemas) on kulunud, vaheta varem. Haiguse ajal või pärast seda võib olla mõistlik otsik varem välja vahetada.
Ei. Hambavahed vajavad eraldi puhastust. Elektriline hambahari aitab küll paremini igemejoone ümbruses, kuid tihedad kontaktkohad vajavad niiti või vaheharja.